Elu kõverpeeglis

Lembit Mehilane: http://www.postimees.ee/130308/esileht/siseuudised/317276.php

“Depressioon ei alga siis, kui depressiivne haige koputab arsti uksele, vaid see võib olla alanud juba lapsepõlves. Suure inimese depressioon on lastetoa peegeldus täiskasvanueas. Lapsepõlv määrab kohanemisvõime ja stressitaluvuse.

Suurem depressioonirisk on imikuna kunstlikku toitu saanul kui sel, kes on saanud rinnapiima. Viimasel juhul mõjub lapsele ka ema ihu, imeda tuleb alati ühesuguse tugevusega – lapsel on turvaline ja kindel tunne. Aga lutipudel on kord soojem, kord külmem. Juba lapsest saati valitseb ebakindlus ja närviline olek.

Eluperioodid, millest sõltub isiksuse kujunemine, on ka algkooliaeg ja teismeiga. Tõrjumine ja kius algklassides võivad muuta inimese kogu eluks kergesti haavatavaks ja ta ei suuda realiseerida oma tegelikke vaimseid võimeid.”

on kirjutamisega halvasti. Mulle ei meeldi nuriseda internetis oma peremuredest või sellest, mida Soome bürokraatia meie teele on veeretanud. Pigem siis ei kirjuta üldse ning arutan muresid otse inimestega, kes on oma usaldusväärsust tõestanud. Sama lugu oli ju ka peale Poisi sündi – ei tahtnud ma nuriseda teemal magamata ööd ning totakaid pissi-kaka jutte paneks ka pigem mujale üles (näiteks on meil sel teemal ju lausa eraldi list olemas).

Igatahes, Soome bürokraatia on tobe ning tõenäoliselt kolime me sel kevadel varsti Eestisse tagasi. Elumuutusi tuleb aga sealgi. Jälle tuleb otsustama hakata erinevate praktilise elu küsimuste üle – kas lasteaed ning kui jah, siis kus ning kui ei, siis mis meil alternatiiviks on jmt.

Kuna see on hetkel kodus akuutne teema, panen ravisoovitused siia üles. Eelkõige on siin kirjas Metsapoolejuttudest pärit soovitused, mõned mõtted on mujalt ka.

1. Kui lapsuke vähegi laseb, siis soovitaks kõrvaküünlaid teha. Lavendliõli-lahjendusega baasõlis võib kõrvaümbrust määrida. Siis sooja, st vatid/vill kõrvale ja kinni siduda. Hea on ka kummelikotikesi teha. Nii et paned poti tulele, taldrik peale, taldrikule kummeliõied ja teine taldrik kummuli peale. Siis läheb kummel kuumaks, paned ta sideme või marli vahele ja sobivas temparatuuris lapsele kõrva peale. “Lapse” raamatu lõpus peaks veelgi olema häid soovitusi. Meie saime nendega kõrvahädadest lahti. Muidugi abiks ka homöopaatia terakesed, kui neid juhtub olema.

2. Minu peal on “katsetatud” vanaema soovitust, mis on toiminud:
KÖÖMNEID – teed panni peal soojaks ja soojad köömned kotikese sisse ning kotile ümber vatt. Seo salliga kotike kõrva vastu. NB! Köömned lähevad kergesti tulikuumaks. Väiksena saadeti mind magama koos selle kupatusega. Nüüd aga kui tunnen, et kõrva vastas ei ole enam väga soe, siis võtan vati vahelt välja ja hoian seda kotikest kõrva vastas.

3. Kõrvapõletiku üheks tekkepõhjuseks on homogeniseeritud piim. Seepärast, kui lapsel nohu, köha, kõrvavalu, kõik valgud maha – piim, keefir, muna jm. loomsed valgud. Taimseid võib. Ei või ka pähkel, uba, hernes. Variandi kõrvavalu raviks:

a).PULSATILLA D6 või D12- algab enamasti paremast kõrvast. Esimene aine mida anda!
b).BOORPIIRITUS 2%- ajada teelusikas kuumaks, valada piiritus teelusikale, läheb soojaks, valada kõrva ja vatitropp peale.
c).H2O2 3% s.o. kontrollaine ja puhastamiseks mädast- tehakse õhtul enne teisi protseduure. Ajada teelusika abil soojaks (vt. eelmine), valada kõrva ja jälgida. Kui vaht pinnale- äge põletik, kui paar mulli- kontrolli all. Välja valamine- rätik kõrvale ja kiire liigutusega keerata pead, nii et kõrv jääks allapoole- voolab rätikusse.
d).Kampriõli soe mähis kõrva taha ja kuiv vatitropp kõrva- kasutatakse, kui muud ei ole.
e).Õlivatt kõrva: Rooma kummel (parim), võib ka Teepuu või Lavendel
    a.1 tl. baasõli + 2 tilka e. õ. ajada soojaks, vatitükk sisse, pigistada kuivaks ja panna kõrva. Vatti vahetada 2 korda päevas. Kui äge põletik- iga 4 tunni tagant.
    b.Mina olen teinud nii – panen kuiva vatitupsu vastu õlipurgi suud, nuusutan kontrolliks et õli ikka jäi külge ja panen kõrva.
    c.Võib teha ka lilleveega – 1 tl lillevett + 1 tilk teepuu e.o. vesilahust.

# Alati õlivatt pigistada kuivaks, mis kõrva pannakse. Mitte katta umbselt kinni!
# Valmis õlisegu säilib 2 kuud!
f).Kõrvaküünal- teha soovitavalt õhtul ( 1 kord päevas) , isegi nädal aega. Aitab ka peavalude puhul. Puhastab eetertasandit. NB! Küünalt ei tohi teha, kui kõrvas on juba auk- s.t. kõrvast jookseb mäda välja, näiteks on hommikuks padjal plekid.

*** Pelargooniumi leht näpu vahel puruks ja kõrva!
# Auku ei tohi lasta kõrva teha, sest riistadega katki torgates viima bakteri vm. mustuse sisse. Las läheb ise katki, kui peab just
# Kui kõrv terve, kanda kuiva vatitroppi kõrvas veel 1 nädal. ERITI ÕUES!

4. loputasin vesinikuga iga hommik ja õhtu s.t. 2x päevas, andsin lisaks Hepar sulfurit D30 iga päev /aga seda peab tunde järgi andam ,e t pilti ei saaks!), Pulsatillat D12 iga päev, C-vitamiini, hoidsin rooma-kummeliõli (parem on lilleveega) troppe ja tegin viinalahusega mähiseid 2x päevas (1x lõunase magamise ajaks ja teine kord ööseks). Kuigi Ülle viinamähiseid ei soosi, tundus mulle, et sügava põletiku juures see aitas. Pärast mähise ära võtmist pead õhukese mütsi pähe panema, et pea ei saaks külma. Poisil tuli nädal aega mäda kõrvast, enne kui hakkas natuke vähemaks jääma. Olin ka ahastuses ja mõtlesin, et see ei lõpe iial.

NB! vt ka “Laps” – sibulamähis ja kummelikotike.

5.Võtad sibula viilu ning tõmbad seestpoolt kile ära. Asetad lusikale ja tilgutad peale õli, siis kuumutad seda keemiseni. Jahutad niipalju, et saaks sooja segu tilgutada kõrva ning paned vatitupsu ette. Kannad umbes pool tundi (kuni see on soe) ning siis üleliigne segu voolab kõrvast välja. Ta kuulis sellest ühelt vanalt vene naiselt.

6. Walal on homöop. kõrvatilgad Aconitumiga. Need on head tilgad,aitavad igatahes kiiresti,soovitan. Kui aitavad, siis tõesti kiiresti ja põhjalikult.Kui ei ole sellele kõrvapõletikule, siis ei aita. Sellised kogemused mul.

Toiduainetes sisalduvate e-ainetega on kerge. Tabeli leiab Sahvri kodulehelt ning välja on antud isegi spetsiaalne pisike taskuvihik nende kohta. Katrin tegi täna oma blogis väga hea kokkuvõtte kemikaalidest, mis sisalduvad kosmeetikas. Selleks, et teinekord kasutada, loodan, et Katrin ei pahanda, kui need endalegi kopeerin. Järgnev lõik on siis pärit Katrini blogist.

***
Panen siia üles kirjanduse põhjal tehtud kokkuvõtte ainetest, mida kosmeetikatooted sageli sisaldavad. Ise ostan peamiselt looduskosmeetikat ökopoodidest ja tänu sellele puutun alljärgnevate ainetega palju vähem kokku.

Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas
mahu alanevas järjekorras, st kõige suuremas koguses esindatu on nimetatud esimesena. Kui on vaja mõne keemilise ühendi lühem tähendus või eestikeelne vaste, siis mulle on abiks olnud järgnev tabel.

***
Atseetaldehüüd – Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel – vähki tekitav aine.

AHAS (alpha-hydroxy acids, fruit acids, glycolic, lactic ja citric acid) – kasutatakse duššitootetes, vananemisvastastes näo- ja ihutoodetes pH regulaatorina. Võib imenduda läbi naha, suurendab tundlikkust päikese suhtes, seega võib suurendada päikesega seotud nahakasvaja riski.

Alkohol, Isopropyl (SD-40) – Väga kuivatav ja nahka ärritav; muudab nahapinna Ph-taset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb; tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist.

Benzalkonium Chloride – Äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik; kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri.

(BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmeduššides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen, seosed käitumisprobleemidega ning kesknärvisüsteemi häiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti.

2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) – Mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Ise avastasin selle aine Miniriski toodetest.

Dietanolamiin (DEA) – Soodustab vedeliku ja rasva segunemist ning mõjub puhastajana. Puhast DEA-d kasutatakse kosmeetikatoodetes harva, ometi selle lähedased – kokamiid DEA ja lauramiid DEA - sisalduvad sageli šampoonides ja juustele mõeldud pihustites. 1997.aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Selle aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine), & TEA (Triethanolamine) – Põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki.

1,4-dioxane – Vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere.

DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid on tuntud, kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel Eelpool nimetatud flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte. Katsed näitavad et ftalaadid tekitavad allergilisi haigusi – üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga. Uuringud näitavad, et ftalaadid on ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Flataadid kahjustavad paljunemisfunktsiooni. Nad võivad põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Leitud juukselakkides, parfüümides, küünelakkides. Kasutatakse plastifitseerijana plastiku pehmendamiseks, naha niisutajana kosmeetikas. Need on seotud enneaegse rindade arenemisega tütarlastel; võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte.

Keemilised lõhnaained – Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine, seega märgitakse kostisesse vaid lõhnaained. Põhjustavad allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, dermatiiti, pigmendi laike, võivad olla mürgised, vähki tekitavad.

Keemilised värvained (näit FD&C või D&C) – Vähki tekitavad, nahka ärritavad, allergiat tekitavad, kogunevad organismi

Ksüleen (xylol või dimethylbenzene) – tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates.

Mineraalõlid kosmeetikas (paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene, paraffinum, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid, steariin) – Odavad kosmeetikatooted põhinevad reeglina mineraalõlil. Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud, lõhnatud, erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Mineraalõli moodustab nahale kile, mida võiks võrrelda plastkilega. Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Teatud mineraalõlid on isegi kantserogeensed, need võivad ärritada nahka ja silma limaskesta, samuti ummistada poore. Selliseid kreeme kasutades kogunevad toksiinid ja bakterid nahka ning selle tagajärjel tekivadki komedoonid, vistrikud ja nahk muutub elutuks. Mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaaegsel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka. Seepärast ei tohiks kuiva või tundliku näonaha hooldamiseks mitte kunagi valida kreeme, mille peamine koostisaine. Mineraalõlid raskendavad naha loomulikke funktsioone. Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja õlide kasutamist on raske lõpetada. Mõistmaks, miks mineraalõli pole tervise- ja ilutoodetes kaugeltki mitte ideaalne, tuleb kõigepealt teada, et elu maa peal koosneb põhiliselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Elustaimed ja muud organismid koosnevad elussüsinikust. Miljoneid aastaid tagasi eksisteerinud elu on kivistunud ehk “surnud” süsinik. Kasutades mineraalõli sisaldavaid kosmeetikatooteid, püüate elustada oma elavat keha surnud materjaliga. Ainult elustaimedest – elava süsiniku allikast – pärit õlil on taastavad omadused. Miks siis kasutatakse nii paljudes toodetes mineraalõli? Vastus on üks: hind. Lisaks sellele, et mineraalõli on värvitu ja lõhnatu, seisneb selle peamine eelis selles, et vähesed taimeõlid suudavad sellega hinnas konkureerida. Enamus kosmeetikuid ei soovita osta mineraalõlisid sisaldavaid kosmeetikatooteid. NB! 100% tava beebiõlidest on mineraalõlid.

Muskuseühendid – leiduvad šampoonides, seepides, kreemides. Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas – mürgitavad veeelustikku.

Parabeenid (alkyl parahydroxy Benzoates – butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) – Parabeene kasutatakse säilitusainena. On avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju pole uuritud). Jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille lõpus on “parabeen”. Põhjustavad allergiat, naha ärritust, võivad olla mürgised, kogunevad organismi.

Polyethylene Glycol (PEG) – Kiirendab naha vananemist, nahka ärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse.

PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine) – PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning naha ärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn mustas hennas (kasutatakse ajutistes tattoo’des). Kasutatakse värvainena.

Propüleenglükool (Propylene Glycol, propaan-1,2-diool, PG, Butylene Glycol) – Veel üks naftaprodukt – mõjub niisutavalt, kaitstes kosmeetikat kuivamise eest. Saksamaa lubab propüleenglükooli kasutada 1 g kilogrammi kohta. Suurtes kogustes tekitab propüleenglükool kesknärvisüsteemi häireid. Salvide aluseid on raske teha ilma emulgaatorite, stabilisaatorite, elastsus- ning säilitusainete lisamiseta. Propüleenglükool (PG) on alkohol erakordsete lahusti
omadustega, mis suudab lisaks transportida toimeaineid naha sisse. Kuid täpselt nende omaduste tõttu, mis on salvi koostises nii tähtsad, ei sobi PG kasutamiseks vastsündinutel. PG lahustiomadused kahjustavad ebaküpset nahka, sarvkiht lõtvub ning kuivab. PG-d ei tohi kindlasti kasutada juhul, kui õhu juurdepääs on takistatud. Sama kehtib ka glütserooli puhul, mida kasutatakse abiainena tema vett siduvate omaduste tõttu. (Darmstadt et al., Paediatric Dermatology, 2000). Kuulub paljude higistamisvastaste deodorantide, šampoonide, ilukreemide, dekoratiivkosmeetika ja päevitusemulsioonide koosseisu. Ärritab nahka ja silma limaskesta. Mõnedel juhtudel põhjustab ka allergilisi lööbeid. Tekitab depressiooni, kesknärvisüsteemi häireid, takistab rakkude uuenemist, ärritab nahka, põhjustab dermatiiti, neeru- ja maksakahjustusi, peavalu. Vaatamata sellele, et enamus kosmeetikafirmasid kasutab seda saadust oma toodangus, on olemas ka vahendeid, mille koostisse kuuluvad naturaalsed, mitte sünteetilised
niisutajad.

Sodium Lauryl Sulfate (SLS, naatrium dodetsüül sulfaat) – Naatriumlaurüülsulfaat on tarbekaupades kasutatav sünteetiline kemikaal, mille kohta kehtivad taimemürke reguleerivad reeglid. Soodustab vahu tekkimist ning mõjub puhastava vahendina. Šampoonides, emulsioonides, vannivahtudes ning hambapastades vahtu tekitava ainena ja rasvaärastina. Ameerika Rahvuslik toksikoloogiline programm peab seda ainet silmi ja nahka ärritavaks, komedoone põhjustavaks vahendiks, mis võib teatud juhtudel soodustada vähirakkude teket. See seedesüsteemi ärritav ning maksa mürgitav aine võib kuivatada juukseid ning ärritada silmi, põhjustada allergilist reaktsiooni ning juuste väljalangemist. Neurotoksilisuse suhtes ei ole seda testitud. Naatriumlaurüülsulfaat ei ole ametlikult kantserogeen, aga seda kasutatakse sageli koos trietanolamiini (TEA), dietanolamiini (DEA) või monoetanolamiiniga (MEA), mis võib põhjustada kantserogeensete ainete nitrosaamide tekkimist. Samal ajal tunnistavad paljud arstid ja teadlased SLS ohutuks elemendiks kosmeetiliste vahendite tarvis. Tõsi, nad soovitavad pärast selliste vahendite kasutamist nahka ja juukseid korralikult loputada. Kui nahal on kalduvus vistrikele, tuleks seda ainet sisaldavatest emulsioonidest ja šampoonidest hoiduda. Valida tuleks looduslikke nahahooldusvahendeid.

Eriti tasuks tähele panna, et väikelaste tooted oleksid SLS-i vabad. Ärritab nahka/silmi/hingamisteid, võib kahjustada maksa, kopse, südant ja immuunsussüsteem. Tungib sügavale kudedesse neid kahjustades. Säilib organeis kaua. Leidub 90% toodetes, mis vahutavad. Sarnane toime – Sodium Laureth Sulfate (SLES), Ammonium Lauryl Sulfate (ALS), Ammonium Laureth Sulfate (ALES), Sodium Methyl Cocoyl Taurate, Sodium Lauroyl Sarcosinate, Sodium Cocoyl Sarcosinate, Potassium Coco Hydrolysed Collagen, TEA (Triethanolamine) Lauryl Sulfate, TEA (Triethanolamine)Laureth Sulfate, Lauryl or Cocoyl Sarcosine , Disodium Oleamide Sulfosuccinate , Disodium Laureth Sulfosuccinate , Disodium Dioctyl Sulfosuccinate jne.

Stearalkonium chloride (Benzalkonium chloride, Cetrimonium chloride, Cetalkonium chloride, Lauryl dimonium hydrolysed collagen) – Omavad positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid juuste palsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat.

Talk – Puudri koostisse kuuluvad niiskust imavad mineraalid. Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ning kehale raputamiseks. Talk sisaldab aineid, mis provotseerivad kopsu- ning munasarjavähki. Seetõttu ei maksa puudrit, mille koostisse kuulub talk, panna näole, kõhule ja genitaalide piirkonda. Kuid toonivate kreemide koostisse kuuluv talk on praktiliselt ohutu. Vältida tuleb puudreid, mille aluseks on talk. Et puuder seob niiskust, kasutatakse seda mähkmepiirkonna hoolduses palju. Siiski tekitab puuder toppe, mis ärritavad nahka hõõrdumise tõttu. Siiani pole tõestatud, et puudril oleks nahka kaitsev või raviv efekt.

Tolueen (toluol või methylbenzene) – Leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates. Uuringud näitavad iseeneslikke aborte naistel, kes on selle ainega kokku puutunud. Ärritab nahka ning võib kahjustada maksa, kõrgetes kontsentratsioonides uimastav. Tolueen on lenduv, süttiv ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi, silmi, verd, maksa, neere ning nahka.

Triklosaan (5-chloro-2-(2,4-dichlorophenoxy), phenol, triclosan) – Leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis, intiimseebis, suuvärskendajas, riietes. Kasutatakse antibakteriaalse ainena. Uuringute järgi on tegemist bioakumuleeruva ainega, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Selle aine tootmisel, põletamisel või kokkupuutel päikesevalgusega võivad tekkida dioksiinid (vähkkasvaja oht). Triklosaani kasutatakse bakterite tapmiseks. Bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Pideva tarbimise puhul esineb oht normaalse mikrofloora häirumiseks ja resistentsete bakteritüvede tekkeks. Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket.

***

Katrini blogist leiab ka mitmeid viiteid väärt lugemismaterjalidele.

Plaanime Poisijupi tarvis raha koguma hakata. Nüüd aga oleme erinevate dilemmade eest. Tahaks pikaajaliselt investeerida, samas tahaks oma käitumisega näidata ka oma mõttelaadi ning investeerida vaid sellisesse fondi, mis mõtleks keskkonnale ning toetaks ehk ka innovatiivseid lahendusi.

Kuna olen SEBi klient, otsisin esmalt nende teenuseid. Leidsin neilt kaks eetilist investeerimisfondi – Euroopa ning globaalne – kuid nende fondide eetilised standardid on ebaselged ning investeerimisportfelli vaadates ei tundu keskkonnakaitse või innovatiivsus olevat esmakohal. Keskkonnaabi blogiomanikult Erikult sain viite Hansapanga uue toote kohta – http://www.ajakiriprofit.ee/artiklid/10002397 – kuid täpsemat infot ma lühikese otsingu järgi ei ole veel leidnud. Uurin seda edasi.

Saatsin oma küsimused ka oma SEBi laenuhaldurile ning on võimalik, et seda teemat käsitleb ka mõni tulevane vikerraadio Ummafon.

Poisijupp avastab nimede ja suguluse maailma. Kes on emme emme ja mida see tähendab. Miks inimestel on peale nimede veel nn ametinimetus. Raplas olles kutsus ta mind ja Vanameest eesnimepidi. Seda oli kuidagi imelik kuulata, kuid Soome jõudes on see jälle üle läinud. Tundub, et eesnimi aitas mind eristada teistest kohal olnud emadest. Veel meeldis talle rääkida, et “Katre, sinu emme teeb…” stiilis jutte. Ja suureks saades plaanib ta saada Vanameheks. Ei räägi, et tema saab issiks, vaid et tema saab Andreseks.

Stiilinäide pikkujõulust. Poisijupp kuulab pikali teiste laulmist.

Kohalikul mänguväljakul turnimas.

Ja maja juurde kõige otsamat (aga ka kõige) järsemat teed mööda ronides. (Liiga palju oleme vist Lotte reisi raamatust alpinistide lugu lugenud.

Aasta algas üleüldise nohuga. Tundub, et see saab meie peres juba traditsiooniks.

Kodumaal seiklesime aga marsruudil Rapla – Viljandi – Tartu – Rapla – Seliste küla – Rapla – Helsingi. Täna siia jõudes oli kojujõudmise tunne. Hea rahulik on olla.

***

Viimase aja peamine uurimisteema on anatoomia. Piimanäärmed (mis muide on olemas ka meestel) ja piima rinda tekkimise mehhanism. Toidu teekond kõhus ning seal toimetavad pisikesed head bakterid. Hingamise mehhanism. Poisil on nii huvitavad küsimused, et minagi olen palju uut teada saanud.

Pildid tulevad varsti.

Poiss protestib. Protestib selle vastu, et ta peab lasteaeda üksi jääma. Kuigi hetkel käib ta seal vaid ca 3,5h päevas.

Mõtlesin, et kui tobe see sõna “lasteaed” on. Aed, kuhu lapsed pannakse, sest emmedel ja issidel ei ole nende jaoks aega. Soomes keeles kasutatakse sõna “päevakodu”, mis oma sisult ja olemiselt on hoopis teise mekiga. Eks meil eestiski on ju “laste päevakodusid”, kuigi nad tegelikult on ikkagi lasteaiad. Poisi päevakodus on 2 õpetajat, 2 abiõpetajat ning 8 last. Söögid tehakse kohapeal ning maja ümber on väga vahva mänguväljak. Koht, mis mulle endale väga meeldib ning kuhu mul ses mõttes ei ole raske last mõneks tunniks mängima saata.

Kusjuures tegelikult on tal peale 3 tundi seal olemist emotsioonid alati head. Aga minna ei taha ja nutab. Täna kauples ja jäi koju. Tingimusel, et laseb issil tööd teha. Nii ta siis mängis hommikused tunnid täitsa üksinda (sest emme oli tööl ja issi tegi töötoas omaette tööd). Tea, kas ta sai aru, et need mõned tunnid koos teiste lastega võiks olla huvitav mängida…

Eks kõige raskem ongi see, et tegelikult on meil Vanamehega mõlemal paindlikud graafikud. Samas aga näitab aeg, et ega 4-5 h töötamisega kaugele oma teadustöös ei jõua. Liiglühike aeg keskendumiseks. Mulle meeldiks, et ma saaksin tal lasta kodus olla, kui tal seda vaja on. Hetkel aga tundub, et tal oleks seda vaja siis iga päev. Mõtlen, et kui saaksime mingi rutiini sisse, siis saaks teha kasvõi nii, et kaks päeva mängimas ja päev kodus.

Nii et keeruline on see lugu. Eriti kontekstis, kus ma tegelikult arvan, et lapsel võiks kodus tore olla ning lasteaias vaid üritatakse kodu jäljendada. Eks emotsionaalselt ole see kõige raskem – laps on minnes kurb ja pärast küsib, et emme, miks sa nii kaua ära olid, mul oli sulle üks küsimus vahepeal. Lohutan ennast sellega, et tädi juurde minekul ta ka algul protesteeris, kuigi hiljem käis seal hea tuju ning rõõmsa meelega. Ehk on tõesti vaid keeleõppimist,  aega ja harjumist vaja.

Esimene kuu soomes olles jäi muusikakuulamist väheseks. Siis aga avastasin, et Sibeliuse Akadeemias on pea iga päev mõni tasuta kontsert. Ning nende tase on väga kõrge. Nii siis olengi käinud kuulamas kammermuusikat ja jazzi, täna õhtul loodan jälle saksofone kuulama minna. Ajakava on neil kenasti netis üleval.

***

See muusika sees mitteolemine on veidi keeruline. Just paaril viimasel päeval olen ennast tabanud Pärti jorutamas. Eks see ole arusaadav ka – olen terve elu (või noh, nii kaua kuni ma mäletan) laulnud erinevates koorides. Käinud ka muusikakoolis. Poisile laulmine millegipärast väga ei istu (tea, kas laulan liiga kõva häälega ja koledaid laule), kuid pillimäng meeldib see-eest väga.

Muretsesimegi endale enne Soome tulekut kitarri ja iseõppimise õpiku. Poiss sai endale ka lastekitarri (trummid jmt pillid olid tal juba varem). Raamatu järgi õppimine (kasutusel hetkel H. Mätliku raamat koos CD-ga) on veidi keeruline – no ei saa täpselt aru, mida see toetatud keeletõmme tähendab. Selle hea külg on aga see, et ka Vanamees on pilli kätte võtnud ning tinistab Kalinkat juba nagu vana proff. Eriti lahe on, kuidas ta selle käigus noote õpib, harmooniat uurib ning pilli üritab häälestada. Poisil tuleb pillimängu isu aga peale just siis, kui keegi teine tahaks endale väikese harjutustunni teha. Ja loomulikult tahab ta harjutada just selle pilli peal, mida keegi teine mängib. Tea, kas ta saab aru, et me tema pilli pole kuidagi häälde saanud või on lihtsalt see suuremate inimestega Koos Tegemine palju huvitavam.

Netpoint on mind viimase paari kuu jooksul mitu korda solgutanud ühe ja teise serveri vahel. Nüüd loodetavasti on jälle rahu majas ning saab edasi nii pilte kui ka blogi poste üles panna.

***

Vahepeal olen juba 2 korda leiba proovinud teha ning iga kord on see järjest parem välja tulnud. Tänagi öösel on pott soojas ja tainas hapnemas. Vahepeal tegin esimese portsu ka piparkoogitainast. See veel väga ei õnnestunud – ma ei saanud kusagilt peeneks jahvatatud mandleid, mistõttu üritasin neid siin ise purustada (abiks mehe jõud ja mikser) aga mu pisike nuimikser neid väga närida ei jõunud. Teiseks ei ole mul siin kaasas uhmrit, mistõttu ka nelgi purustamisega tegin oma parima, aga ilmselgelt olid sellel liiga suured tükid. Ka sai taignasse maitseaineid veidi vähe. Uku aga sööb ja kiidab ning noh, enestele maiustamiseks kõlbavad nad küll.

***

Uku käis eelmisel nädalal ka oma kolm hommikupoolikut lasteaias. kell 9 läksime ja 13 tulime. Tundub, et ta saab seal kenasti hakkama, kuigi igakord peale seda, kui ma talle järgi jõuan, uurib ta, et miks ma nii kaua ära olin. Neljapäeval tähistasime Soome 90ndat sünnipäeva ja reede öösel jäi poiss ootamatult palavikku, mistõttu eelmine lasteaianädal tuli lühike. Õnneks pääsesime kergelt – reede õhtuks oli palavik läinud ning nohu ega köha pole ilmunudki. Lihtsalt igaks juhuks tegime siis tänagi koduse päeva ning ehitasime raudteed ja torni.

***

Ootamatult kutsuti meid neljapäeva õhtul naabritele külla. Vaatasime kohalikku pingviinide paraadi ning lobisesime niisama. Naabrid (ja üürileandjad) on meil mõlemad keskkonnafüüsikud ning boonusena on naabrimees venemaalt pärit. Sedapuhku oli suhtlemisel siis soome-inglise-vene segakeel ja jutud said aetud. Naabrimees on meil aga väga vahva – käib aga jääaugus ujumas ning on ka Tartu maratoni sõitnud. Selline muhe sell. Oma siinoldud 2 kuu jooksul oli see meil esimene külaskäik ja ehk me nii hullult, et käitunud, et rohkem meid külla ei kutsuta.

***

Pühapäeval külastasime aga Heurekat. Uurisime laevade ja mere erinäitust ning olime pikemalt laste heurekas. Mõnus oli vaadata, kuidas nende 2 tunni jooksul, mis me seal olime, toimus kaks väiksemat laste laboritöötuba (täiskasvanuid sinna ei lastud, lapsed ja Teadlane tegutsesid omaette) ning oli ka kaks teadusteatri etendust. Et saaks ka Tartu ükskord endale tõelise iga päev toimiva teaduskeskuse, kus toimuksid huviringid jmt. Tundub, et Ukul oli küsimusi peale seal käimist veel rohkem kui tavaliselt.

***

Muska käsitööst inspireerituna ja poisi soovist saada endale päkapikk, muretsesin ka veidi kraasitud villa ning viltisin meile ühe päkapiku. Päris kobe tuli teine (kuigi nägu on veel pähe tegemata).