Elu kõverpeeglis

Millegipärast on just paaril viimasel päeval inimesed kirjutanud ka minu jaoks olulistest teemadest.

Epp kirjutab vaktsineerimisest.

Maarja kirjutab hüdrohomogeniseerimisest. Edit. No lähevad suure erutusega magustoitude nimed vahest sassi. Ja homogeniseerimine vajaks ka eraldi posti.

Therdalia arutab soja üle.

See, kuidas me peame adekvaatse info kätte saamiseks olema lausa paranoiliselt kahtlustavad, hakkab mulle üha rohkem vastu. See, kuidas tootjad ei anna selget informatsiooni oma toodete kohta, kuidas arstid-teadlased esitavad pooltõdesid… Polegi vist muud, kui tuleb aina kahtlustada kõiki ja kõiges ja siis mitte vaktsineerida, mitte poest toitu osta vaid ise kasvatada jne. Head valikud küll!

Mu kallis kaasa arvas, et mingi minimaalne hulk paranoilisi kahtlustajaid on ühiskonnas vajalik nähtus -vaid nii peavad tootjad oma tooteid täiustama, nenede mõjusid uurima ning sisaldumist täpsustama. Ning et see on isegi hea, kui enamik ühiskonnast on nn reeglite järgijad. Vaid nii saab see väike osa turvalisemalt reegleid mitte järgida.

***

Justkui seda teemat edasi arendades on meie kirevasse koduilma tekkinud uus “lemmikloom” Bakter (kui me just parajast kõik mõned masinad – autod, bussid, trammid või rongid – ei ole). See, kes vetsupotis paberi ära sööb ja kõhus toitu aitab seedida. Selline hea ja pisike ja sõbralik.