Poiss protestib. Protestib selle vastu, et ta peab lasteaeda üksi jääma. Kuigi hetkel käib ta seal vaid ca 3,5h päevas.
Mõtlesin, et kui tobe see sõna “lasteaed” on. Aed, kuhu lapsed pannakse, sest emmedel ja issidel ei ole nende jaoks aega. Soomes keeles kasutatakse sõna “päevakodu”, mis oma sisult ja olemiselt on hoopis teise mekiga. Eks meil eestiski on ju “laste päevakodusid”, kuigi nad tegelikult on ikkagi lasteaiad. Poisi päevakodus on 2 õpetajat, 2 abiõpetajat ning 8 last. Söögid tehakse kohapeal ning maja ümber on väga vahva mänguväljak. Koht, mis mulle endale väga meeldib ning kuhu mul ses mõttes ei ole raske last mõneks tunniks mängima saata.
Kusjuures tegelikult on tal peale 3 tundi seal olemist emotsioonid alati head. Aga minna ei taha ja nutab. Täna kauples ja jäi koju. Tingimusel, et laseb issil tööd teha. Nii ta siis mängis hommikused tunnid täitsa üksinda (sest emme oli tööl ja issi tegi töötoas omaette tööd). Tea, kas ta sai aru, et need mõned tunnid koos teiste lastega võiks olla huvitav mängida…
Eks kõige raskem ongi see, et tegelikult on meil Vanamehega mõlemal paindlikud graafikud. Samas aga näitab aeg, et ega 4-5 h töötamisega kaugele oma teadustöös ei jõua. Liiglühike aeg keskendumiseks. Mulle meeldiks, et ma saaksin tal lasta kodus olla, kui tal seda vaja on. Hetkel aga tundub, et tal oleks seda vaja siis iga päev. Mõtlen, et kui saaksime mingi rutiini sisse, siis saaks teha kasvõi nii, et kaks päeva mängimas ja päev kodus.
Nii et keeruline on see lugu. Eriti kontekstis, kus ma tegelikult arvan, et lapsel võiks kodus tore olla ning lasteaias vaid üritatakse kodu jäljendada. Eks emotsionaalselt ole see kõige raskem – laps on minnes kurb ja pärast küsib, et emme, miks sa nii kaua ära olid, mul oli sulle üks küsimus vahepeal. Lohutan ennast sellega, et tädi juurde minekul ta ka algul protesteeris, kuigi hiljem käis seal hea tuju ning rõõmsa meelega. Ehk on tõesti vaid keeleõppimist, aega ja harjumist vaja.
2 responses so far ↓
1 Kadri // Dec 20, 2007 at 10:58 am
keeruline jah. aga kust läheb see piir et millal võib kaubelda koju jäämist ja millal ei või?
ses mõttes, et kui on tõesti vaja viia, siis ju viid olenemata kauplemisest. sellepärast ma kahtlustan, et on parem kauplemist vältida. ma tean et lihtne öelda aga raske teha. noh et see minek ikka kuidagi paratamatus oleks, mis ei ole kaubeldav. sest muidu on sul veel suuremad süümekad kui nendel kordadel kui vaja nö vägisi viid.
ega mul häid ideid pole kuidas seda teha. no näiteks et on mingid nädalapäevad mis on lasteaiapäevad ja nii ongi. ega seda rutiini muul moel pole võimalik saavutada. ära arva et ma siin mingeid distsipliinivõtteid propageerin, pigem on küsimus selles kuidas nö kohustuslikust minekust võluda välja tahetud minek.
2 pirjo // Dec 28, 2007 at 7:30 am
Tere Katre!
Vahva blogi Sul! Me siin elasime sarnase aja üle. Ma ei tea kui kaua te olete Ukut lasteaeda juba viinud… aga see keele asi mõjutab tegelikult päris palju. Meil käis Tobias jaanuarist juunini 2 päeva nädalas siinses lasteaias ja talle väga ei meeldinud. Ilmselt oli ta ‘outsider’ ja sõprussuhteid kellegagi eriti ei loonud. Sügisest hakkas ta aga “täiskohaga” käima. Esimene nädal oli raske ja siis läks juba hea meelega. Nüüd oskab ta juba inglise keeles end väljendada ja seda lihtsam tal on.
Ühesõnaga ma tean küll kui raske see lasteaiaga harjutamine alguses on, aga tegelikult arvan ma isiklikult, et see on vanematele isegi raskem kui lapsele. Alguses kui Tobi protestis, siis tegi ta seda vaid nii kaua, kuni meie lasteaias olime. Nii kui me lahkusime, kadus mure.
Enamus lapsevanemaid elavad seda perioodi üle – aga usu mind, õigepea tahab ta juba ise lasteaeda minna ja siis on tegu sellega, kuidas ta koju meelitada.
Ilusat aastavahetust teile!
Leave a Comment